Ma olen profimängija. See ei ole mingi uhke tiitel ega ka mingi põnev seiklus, see on lihtsalt töö. Kui teised käivad kell 9 kontoris, siis minu kontor on virtuaalne ruum, kus helisevad mündid ja vilguvad tuled. Olen seda teinud aastaid ja tunnen iga nüanssi. Ma ei mängi kunagi tunde järgi, vaid ainult matemaatika järgi. Ja just seepärast tean täpselt, mida võin oodata, kui avan lehe ja alustan oma rutiini. Kuigi paljude jaoks on see puhas juhus, siis minu jaoks on
casino games nagu malelaud, kus iga käik peab olema läbi mõeldud, muidu kaotad sa mitte ainult raha, vaid ka aja, mis on veelgi väärtuslikum.
See hommik algas nagu iga teinegi. Kell oli seitse, tass musta kohvi laual ja arvuti ekraanil Vavada logo. Ma olin eelmisel õhtul analüüsinud oma eelmise nädala tulemusi ja teadsin, et täna on hea päev alustada teatud strateegiaga. Ma ei usu õnne, ma usun mustritesse. Aga eks ma ütlen ausalt, et isegi minu jaoks tuleb ette hetki, mil süda hakkab veidi kiiremini lööma, sest matemaatika matemaatikaks, aga ekraanil võib ikka juhtuda kõike.
Võtsin ette oma lemmikmaatriksi ja hakkasin panuseid tegema. Esimesed kakskümmend minutit olid just nagu oodatud – väike kõikumine, mõned kaotused, mõned võidud, aga üldine saldo püsis plussis. Siis aga juhtus midagi, mida ma ei osanud ette näha. Üks mäng, mis tavaliselt annab stabiilse tulemuse, hakkas käituma täiesti ettearvamatult. Tundus, et programm otsustas mind proovile panna. Kaotasin kolm suuremat panust järjest, mis ajas mu plaani sassi. See on see hetk, kui enamik inimesi hakkab paanitsema ja topeltpanuseid tegema, lootes kõik korraga tagasi võita. Aga ma ei ole enamik. Ma olen professionaal. Võtsin sügava hingetõmbe, sulgesin selle mängu ja läksin üle teisele.
Vahetasin taktikat. Ma teadsin, et Vavada pakub erinevaid variatsioone ja ma olen neid kõiki proovinud. Igaühel on oma "iseloom". Mõni on helde, mõni on ahnep, aga kõigega saab hakkama, kui tead, millal astuda ja millal tagasi tõmmata. Järgmise poole tunni jooksul tasakaalustasin oma kaotuse ja isegi sain natuke peale. Just siis, kui ma olin rahul, et olen tagasi graafikus, otsustasin teha ühe riskantsema käigu. Mitte rumala riski, vaid arvutatud riski. Ja see tasus ära. Korraga sain kolm korda järjest võidud, mis polnud hiigelsuured, aga piisavalt head, et muuta kogu päeva perspektiiv.
Parim tunne on see, kui sa tead, et sa oled mängust üle. Sa ei sõltu juhusest, sest sa oled ette valmistanud variandid igaks olukorraks. See on nagu hea maletaja, kes näeb kolm käiku ette. Ma istusin veel tunnikese ja silmasin kogu protsessi nagu dirigent oma orkestrit. Iga vajutus, iga panus – kõik oli õiges kohas. Tõsi, ma ei tee kunagi liiga suuri panuseid, sest suur võit on tore, aga suur kaotus on töökaotus. Ja ma ei saa endale lubada töökaotust, sest see on minu leib.
Kell jõudis lõunani, kui ma oma sessiooni lõpetasin. Vaatasin saldot ja naeratasin. Päev oli olnud viljakas. Mitte see kõige suurem võit mu elus, aga kindlasti üks rahulikumaid. Ma ei tundnud seda hullu adrenaliini, mida algajad kirjeldavad, vaid sügavat rahulolu, et suutsin plaani pidada. Võib-olla 80% inimestest läheb sinna põnevuse pärast, aga mina lähen selle kindlustunde pärast, et ma tean, mida teen. Loomulikult on ka päevi, mil kõik läheb viltu ja pean päeva katkestama, et mitte minna miinusesse. Kuid täna polnud see päev.
Lõpetuseks ütlen, et suurim õppetund, mis ma oma aastate jooksul olen saanud, on see, et casino games ei tohiks kunagi olla emotsioonide mäng. Kui tunned, et verd keeb, siis tõuse lauast ja mine tee teed või vaata aknast välja. Mul on selleks reegel – iga kaotuse järel teen kolm minutit pausi. Aga täna seda vaja ei läinud. Täna oli kõik perfektselt tasakaalus.
Nüüd, kui raha on kontol ja päev on tehtud, tunnen seda rahulikku rõõmu. Mitte võidujooksu põnevust, vaid rahulolu tehtud tööst. Sellepärast ma seda tööd armastangi – see annab mulle vabaduse, mida ükski kontoritöö ei anna. Jah, see on risk, aga kui sa oskad riski juhtida, siis on see lihtsalt teine vorm ettevõtlusest. Homme on uus päev ja uued väljakutsed. Aga täna ma naudin oma võitu ja tean, et homme tulen ma siia tagasi, mitte sellepärast, et mul on õnne vaja, vaid sellepärast, et mul on plaan. Ja see plaan töötab.
